Ükskord ammu, seitsme maa ja mere taga, mõned nädalavahetused tagasi Poolas.

Kuigi Poola-Leedu piiri asuv Suwalki ei ole sugugi seitsme maa- ega ammugi mere taga, siis muinasjuttudest laenatud sissejuhatusega järgnevat kirjatükki alustada, tundub enam kui paslik. Sest sõbralikus vennasvabariigis nähtu ja kogetu kuulub tegelikult valdkonda, kus kurja hundi kõhust hüppavad välja rõõmsad punamütsikesed ja rääkivad põrsad oskavad maju paremini ehitada, kui kalewipojad Soomest. Vähemalt siinkirjutaja ei olnud küll valmis selleks, et kirjade järgi justkui päris Euroopas toimuval autospordiüritusel valitseb… pehmelt öeldes anarhia. Veerandmiilil 13 sekundi aega sõitev auto ei ole tegelikult eriti aeglane transpordivahend. Või teistpidi lähenedes, sellise masina kiiruslikest omadustest piisab igati, et asjade kokkulangemisel anda tööd inimestele, kes meisliga marmorisse ridu toksivad. Selles valguses tundub utoopilisena, et kommentaatorid küll manitsevad kõiki kiivrita sõitjaid ja soovitavad sügavalt eelmainitud vahendi muretseda, siis otseselt seda ei nõutud. “Päris klassides” tõsi küll nõuti, aga näiteks sõidukite tehnilist kontrolli Poola klassides ei olnud. Kui veereb, ja ise julged, siis lenda peale ja sõida. Põnev. Eriti vaadates kohalikku masinaparki. Palume eelnenust mitte välja lugeda, et kõik sealpool ehitatud asjad on elektroodiga kokku säristatud veetorudest ja tagaaias mullahunniku ning presendi abil vormitud “klaasplastist” tükkidega kokku käkerdatud juhtumist ootavad õnnetused. Kaugeltki mitte, aga põnevaid, tehniliselt ja vaimselt impotentseid lahendusi leidus siiski rohkem, kui neid jaksaks siinkohal üles tähendada. Lihtsam on erinevatel galeriidel silma peal hoida ja avastamisrõõmu peaks jätkuma kauemaks. 

Kõik, ongi läbi! Märkamatult on suvi läbi ja Eesti kiirendushooaeg on läbi ja kui aus olla siis ma olen ka omadega jumala läbi. Aga… et mitte nii kiirelt alla anda ja ikka eestlaslikult hambad ristis edasi punnitada, siis Harri meil arvas, et peale EDRA Finalsit lähme Poola võistlema. Kui meil tavaliselt on palju häid tiimikaaslaseid, kes igast sõgedate ideede peale piltlikult labakuga vastu vahtimist annavad, siis seekord olid asjad teisiti. Ilmselt gripihooaeg või midagi. Anyway, Harri hõiskas Mati poole (noh, teate küll, see valge 300zx omanikust staarkiirendaja Mati), et davai lähme Poola. Mina seal kõrval seisin oma kõige ilmekama noh-kohe-saadetakse-Harri-pikalt näoga ja ootan, et Mati selle jutu peale meie keevitusguru traumapunkti lõdvestavat süsti tegema viiks. Aga no EI! Härra hõiskab selle peale naerusuil, et ooota misasja, DAVAI, ENTER, teeme ära!…Ja mul heliseb kõrvus Ranno Satsi legendaarne lause „no kuda ta nüüd nii hull sai….“

Saaremaa dragrace on läbi! Jah, me jõudsime sinna! Jah, see roheline bemminässakas ei lennanudki seekord laiali! Jah, päriselt ka! 
Aga kuidas siis kõik kulges ja kuidas meie poleemikat tekitanud kerjamine läks – see on nüüd see millest ma siin Weldworksi garaazis kohvitassi taga kirjutama hakkan. Mõeldes, kui palju infot ma lausetesse mahutama pean, siis ilmselt Märt jõuab oma kaks ATV-d ära remontida ja Harri jõuab punasesse Audisse turvakaare valmis teha. Vist põrutan siit otse Miilile nädalavahetusel.

Üleelmisel nädala neljapäeval sai masin kokku laotud peale Rutja võistluse kahjustusi, korra päikesekätte aetud ja bahhboom käis see õlifilter jälle kaheksasse ja kogu kapotialune läikis. Kuna kindel plaan oli kohale minna E30 kokkutulekule mis toimus Eesti teises otsas ja pidime liikuma hakkama laupäeva varahommikul , siis oli vaja kiirelt mingit lahendust. Õnneks leidsime oma lõputust varuosahunnikust v8 õlifiltri korpuse ja sai tellitud reedeks ka vastav filter, siis tundus, et õnn on tulnud meie õuele. Neljapäeva öösel käis see korpus auto külge, reede hommikul kimasime Hydroscandi voolikute järele, et saaks uus õlifilti jalg mootoriga ühendatud.

Weldworks

Umbes alates detsembrist 2015 tegutseb eestis asutus nimega „Harri’s Weldworks.“ Kõlab nagu suvaline pisike töökoda, mis tegeleb „maailmatasemel keeviskunsti“  tootmise või trepikäsipuude fabritseerimisega. Kui see ka päriselt nii oleks, jääks kõnealune artikkel õite lühikeseks.